Pilguheit kadunud keskaegsesse Tartusse
Novembrist on ülikooli muuseumis näha vanim kolmemõõtmeline kujutis Tartu vanalinnast aastast 1686. Praegu asuvad selles piirkonnas Tartu Ülikooli südalinna õppehooned.
Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis on hoiul enam kui 300 aasta vanune Tartu linna puitmakett, mida on seni oma silmaga näinud vähesed. Nüüd on sellest valmimas täpne koopia, mis jääb Tartusse.
17. sajandi Tartu maketi teevad eriti väärtuslikuks objektid, mis on tänapäevaks linnaruumist kadunud. Nii on sellel kujutatud ülikooli peahoone kohal asunud Maarja kirikut, Tartu Uue Teatri kohal olnud Pühavaimu kirikut ja Toomel tähetorni kohal seisnud piiskopilinnust. Samuti saab näha silda üle pealinnuse ja eeslinnuse vahelise vagumuse, kuhu hiljem rajati püssirohukelder.
Kui omaaegsest kahe kilomeetri pikkusest linnamüürist on tänapäeval maapinnal säilinud ainult mõned lühikesed jupid, siis maketil on keskaegne ringmüür nähtav terviklikuna, koos arvukate tornide ja väravaehitistega.
Toomkirik, algselt maketil nimetusega afbrändt Domkyrkia, on seevastu kujutatud ilma katuse ja tornikiivriteta. See kunagine Liivimaa võimsaim katedraal oli 17. sajandiks varemetes.
Makett tehti sõjalisel otstarbel
Muidugi polnud ruumilise mudeli valmistamise eesmärk jäädvustada keskajast säilinud objekte, vaid planeerida ja visualiseerida linna uusi sõjalisi kindlustusi. Suurtükkide ajastul ei pakkunud keskaegsed kivist linnamüürid enam piisavat kaitset, mistõttu hakati vanade linnasüdamete ümber rajama muldkindlustuste vööndeid.
Tartus algas bastionide ehitus juba 1630. aastatel, kuid kogu protsess oli väga vaevaline, kuna nõudis mahukaid pinnase- ja ehitustöid ning kauge provintsilinna arendamine ei olnud Rootsi riigi prioriteet. Uuesti hoogustusid kindlustustööd pärast Vene-Rootsi sõda, kui Rootsi sai vahepeal Vene väe käes olnud Tartu 1661. aastal uuesti enda valdusesse.
1682. aastal külastas Tartut pikema ringreisi käigus Rootsi juhtiv kindluseinsener, kindralkortermeister Erik Dahlbergh, kelle ülesanne oli koostada kuningale põhjalik ülevaade Rootsi Läänemere-provintside kindlustuste seisukorrast. Dahlberghi kirjalikku raportit täiendasid Tartu olemasolevate kindlustuste ülesmõõtmisjoonised ja puitmakett, mille Dahlbergh esitas maketil oleva teksti järgi 8. detsembril 1686.
Kuigi Dahlbergh ise pidas Tartu kindlustamist oluliseks, ei suutnud ta kuningat lisaraha vajalikkuses veenda. Maketi valmistamise ajaks olid täielikult välja ehitatud kaks eskarpmüüridega ehk kivijalamitega bastioni, ülejäänud olid planeerimisjärgus. Kavandatud kaheksast bastionist jõudsid rootslased enne põhjasõda valmis ehitada ainult pooled. Ka maketil kujutatud Rootsi-aegsed bastionid ei ole linnaruumis algsel kujul säilinud, vaid pärast õhkimist 18. sajandil taastati need veel samal sajandil samades kohtades ja samas mahus.
Valmistatud Eestis, hoitud Rootsis
Männipuust tehtud makett on 1,4 × 1,6 m suurune ja kaetud pealt õlivärvidega. Maketil olevad kirjad osutavad, et algselt oli sellel rohkem hooneid, näiteks raekoda ja Jaani kirik, kuid need on aja jooksul hävinud. Osa maketil olnud infost on kaduma läinud ka restaureerimise ja ülevärvimise käigus, mida tehti 1880. aastatel ja viimati 1930. aastate lõpus.
Rootsi riigile kuulunud kindlustuste makettide valmistamine kujunes 17. sajandil tavapäraseks. Sellest ajast on teada vähemalt 16 maketti, millest enamik oli Dahlberghi tellitud. Eesti linnadest tehti ruumilised kujutised lisaks Tartule ka Tallinnast ja Kuressaarest.
Makettide valmistamiseks olid Rootsis eraldi ametis mudelistid. Mõnel puhul on maketid jooniste järgi valmistatud ja värvitud Stockholmis. Tartu oma valmis Eestis kohapeal ja on teada, et fortifikatsiooniekspert ooberstleitnant Paul von Essen, kelle kavandil makett põhines, viis selle Stockholmi, kus seda hoiti koos teiste linnamakettidega kuningalossi fortifikatsiooni osakonnas. 1937. aastal anti kõik ajaloolised kindlustuste maketid üle armeemuuseumile ja praegu asuvad need muuseumi uues hoidlas Arlandastadis.
Koopia valmib digitehnoloogia abiga
Koopia valmistamise initsiaator oli ajaloolane Kalle Kroon, kes kirjutas maketist ja selle tähtsusest põhjalikumalt 2012. aasta Horisondis. Tookord kaaluti, kas tuua makett kopeerimiseks Tartusse või sõita kontrollmõõtmisteks Rootsi vahet. Nüüd oli kopeerimisel võimalik kasutada digitehnoloogiat.
Esmalt käis töörühm Tartu Ülikooli muuseumi eestvõttel 2023. aasta detsembris Rootsis originaalmaketiga tutvumas ja seda dokumenteerimas.
Arheoloogia teadur Ragnar Saage pildistas maketi igast küljest üles ja tegi fotogramm-meetria tarkvara abil digitaalse kolmemõõtmelise mudeli, millelt on võimalik mõõte võtta. Selle põhjal valmistab Viljandi kultuuriakadeemia lavastusala spetsialist Eero Ehala koos kunstnik Külli Tamjärvega maketi füüsilise koopia. Sellele lisanduvad ka liigutatavad detailid, mis märgivad ära nüüdseks maketilt kadunud olulisemad Tartu keskaegsed hooned.
1686. aasta Tartu makett on hindamatu allikas linna vanema ajaloo uurijatele ja alates oktoobri lõpust saavad huvilised seda näha õiges keskkonnas, Tartus kohapeal. Ülikooli muuseumis avatava näituse „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“ keskmes on linna sündi tähistavad 13. sajandi sündmused ning linnaruumi, selle elanike ja elukorralduse muutused esimese saja aasta jooksul.
Artikkel ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.
Kasutatud kirjandus
Kaur Alttoa, Allakäik: Toomkirik Liivi sõjast ülikooli taasavamiseni. – M. Raisma, K. Anderson (koost), Tartu Toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. Tartu: Tartu Ülikooli muuseum, 2018, lk 138–149.
Brita Englund, Fästningsmodellar från Erik Dahlberghs tid. En preliminär undersökning. – Föreningen Armémusei vänner, meddelande XXVIII. Stockholm: Kungl. Armémuseum, 1967, lk 11–52.
Kalle Kroon, Käsu Hansu aegne Tartu Rootsi Kuninglikus Armeemuuseumis. – Horisont, 2012, 4, lk 10–17.
Margus Laidre, Dorpat 1558–1708. Linn väe ja vaenu vahel. Tallinn: Argo, 2008.
Ragnar Nurk, Eesti linnad Rootsi valduses (1561–1710): Tartu. – L. Hansar (toim), Eesti linnaehituse ajalugu. Keskajast tsaariaja lõpuni. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2019, lk 225–241.
Jüri Saar, Ajaloolise Tartu maketi kopeerimine soikus. – Tartu Postimees, 18.02.2011.
